Tule õpi postimehe ajakirjanduskoolis

Tule õpi postimehe ajakirjanduskoolis

Eesmärk
Ajakirjanduskoolis õppimise tulemusena omandab õppija oskused kirjutada ajakirjanduslikke tekste olulisemates ajakirjanduslikes žanrides ning teab, kuidas töötab ajakirjandusorganisatsioon ja on kursis ajakirjanduseetikaga.
Keda ootame kursusele?
Kui tunned huvi maailmas toimuva vastu, tahad mõista ajakirjandust, tunned huvi ajakirjaniku ameti vastu ja tahaksid seda proovida, siis on see kursus just sulle! Ootame osalema inimesi, kes pole ajakirjandust õppinud ega meediaväljaandes töötanud, vaid kes on omandanud töö- ja elukogemused muul erialal. Oluline on, et oleksid uudishimulik, julge ja avatud meelega, sest paljud head ajakirjanikud ongi muu erialase haridusega.
Milline on õppekava?
Kursuse õppekava on kokku pandud Postimehe toimetuse ja meediaõppejõudude Mart Raudsaare ja Priit Hõbemäe mõtete põhjal. See hõlmab teemasid alates lugude kirjutamisest kuni meediamaailma trendideni. Eesmärk on avada iga teemat võimalikult mitmekülgselt ja praktiliselt. Koolitajad on nii Postimehe toimetuse inimesed kui ka teised kogenud meediakoolitajad. Kursusel on loenguid, harjutusi klassiruumis kui ka ülesandeid kodus lahendamiseks, et teadmisi kinnistada. Lisaks on osalejatel võimalus tulla päevaks toimetusse praktikapäevale.

Õpiväljundid

Kursuse läbinu:
  • Omab ülevaadet meediatrendidest nii Eestis kui maailmas ja teab, kuidas toimetus töötab.
  • Teab, kuidas kirjutada uudist, olemus- ja arvamuslugu ning teha intervjuud.
  • Mõistab sotsiaalmeedia olulisust ja oskab seda oma töös kasutada.
  • Mõistab hea pressifoto ja -video tähtsust ning valmimise protsessi.
  • Teab nutitelefoniga pildistamise põhitõdesid ning oskab lihtsamaid fotode töötlemisvõtteid nutiseadmes.
  • Teab, kuidas planeerida lugu erinevatele platvormidele ja oskab kasutada lugude rikastamise lihtsamaid tööriistu.

Kursuse programm ja ajakava

Kursuse maht: 105 akadeemilist tundi loenguid, 16 akadeemilist tundi iseseisvat tööd, 8 akadeemilist tundi praktikat.
Õppeaeg: 1. oktoober 2021 – 7. mai 2022.
Valdavalt kohtutakse üle laupäeva, koolituspäevad algavad kell 9.45 ja lõpevad kell 16.00.
Toimumise koht: Postimehe meediamaja (Tartu maantee 80, Tallinn).
Kontakt: koolitusjuht Kristi Raudlepp, ajakirjanduskool@postimees.ee
Oktoober 2021
1.10
Kursuse avamine ja ekskursioon Postimehe toimetuses
Tutvumine, kokkulepped ja võimalused. Vaatame ringi Postimehe toimetuses ehk kus päriselt ajakirjanikud töötavad.
Koolitajad: peatoimetaja Marti Aavik, SA Postimehe Fond juhatuse esimees Mart Raudsaar ja teised toimetuse liikmed
2.10
Eetikareeglid meedias
Eesti ajakirjanduseetika koodeks ja kuidas seda kasutada.
Koolitaja: Mart Raudsaar
Intervjueerimine
Intervjueerimine kui ajakirjaniku põhiline töövahend.
Koolitaja: Priit Hõbemägi
16.10
Uudise kirjutamise põhialused I
Kuidas leida uudisväärtuslikku teemat ja sellest kirjutada? Uudise liigid ja millest uudise kirjutamist alustada.
Uudise kirjutamise kodutöö.
Koolitaja: Priit Pullerits
30.10
Uudise kirjutamise põhialused II
Uudise kirjutamise kodutöö tagasiside.
Kuidas leida allikaid, milline stiil valida ning millega uudist illustreerida?
Koolitaja: Priit Pullerits
November 2021
13.11
Hea ajakirjanduskeel ja stilistika
Korrektne keel ajakirjaniku töövahendina ehk kuidas elatuda sellest, kui oskad lugeda ja kirjutada.
Koolitaja: Katrin Kern
27.11
Ülevaade meediamaailmast, toimetuse töökorraldusest
Meedia ja ajakirjanduse telgitagused. Kuidas töötab väljaande toimetus?
Koolitajad: Mart Raudsaar ja Priit Hõbemägi
Praktikapäev Postimehe või maakonnalehtede toimetuses osalejatele sobival kuupäeval.
Detsember 2021
11.12
Pressifoto ja -video parimad nipid ning nutitelefoniga pildistamise põhitõed
Mis on hea pressifoto ja -video ning kas seda on võimalik teha ka mobiiliga? Ajakirjaniku koostöö foto- ja videotoimetajaga.
Koolitaja: Erik Prozes
Jaanuar 2022
08.01
Praktikapäeva kokkuvõtted (veebikohtumine)
Praktikapäeva analüüs – mida õpime seal nähtust ja tehtust.
Koolitajad: Mart Raudsaar ja Priit Hõbemägi
22.01
Ajakirjandus suhtekorraldaja prisma kaudu
Usaldusväärsete suhete planeerimine, elluviimine ja hindamine suhtekorradaja töö näitel.
Koolitaja: Mart Soonik
Kuidas kirjutada mõjusat arvamuslugu ja juhtkirja
Kuidas avaldada arvamust ehk arvamusloo ning juhtkirja põhitõed ja struktuur.
Koolitaja: Janek Mäggi
Veebruar 2022
05.02
Multimeedialugude ülesehitus ning kasulikud tööriistad lugude rikastamiseks
Multimeedia – lugude jutustamine erinevate meediumite ja platvormide kaudu.
Koolitaja: Aarne Seppel
Podcast’i tegemine
Kuidas alustada taskuhäälingu tegemisega ning milline on edukas podcast?
Koolitaja: Dagmar Lamp
19.02
Sotsiaalmeedia kasutamine ajakirjaniku töös
Sotsiaalmeedia – kas ajakirjaniku sõber või vaenlane?
Koolitajad: Toomas Verrev ja Priit Hõbemägi
Märts 2022
05.03
Olemuslugu I
Kuidas kirjutada olemuslugu? Kodutöö ülesanne.
Koolitajad: Mart Raudsaar ja Priit Hõbemägi
19.03
Olemuslugu II
Olemusloo kodutööde analüüs ja kokkuvõtted.
Koolitajad: Mart Raudsaar ja Priit Hõbemägi
Aprill
2022
02.04
Uuriv ajakirjandus
Mis eristab uudist ja uurivat ajakirjandust? Uuriva ajakirjaniku X-faktor ja tööriistakast.
Koolitaja: Rasmus Kagge
23.04
Ajakirjanduse roll Eesti ajaloos
Koolitaja: Krista Aru
Kaks valikainet osalejate soovil
Mai
2022
07.05
Kaks valikainet osalejate soovil
Ajakirjanduskooli lõpetamine
Valikained:
Kohaliku ajakirjanduse eripärast
Koolitaja: Margus Mets
Teleajakirjaniku töö
Koolitaja: Elo Mõttus-Lepik
Raadioajakirjandus
Koolitaja: Kristjan Gold
Rahvusvaheliste sündmuste kajastamine
Koolitaja: Evelyn Kaldoja
Veebidisainist Postimehe veebi näitel
Koolitaja: Kristjan Pillak
Teleturu trendid
Koolitaja: Peeter Teedla
Täpne valikainete nimekiri selgub jaanuari alguses.
* Korraldajad jätavad endale õiguse muuta aegu.

Kursuse tasu ja registreerimine

Kursuse tasu on 840 eurot (käibemaksu ei lisandu). Hind sisaldab õppematerjale, kohvipause ja Postimehe digipaketi tellimust õppimisperioodiks.
Osavõtu eest on võimalik tasuda korraga või kolme võrdse osamaksena. Esimene osamakse 280 eurot tasutakse enne kursusega liitumist septembris, teine osamakse novembris 2021 ja viimane osamakse veebruaris 2022.

Osalejate arv on piiratud (grupi suurus kuni 30 inimest). Kursus avatakse, kui registreerunud on vähemalt 20 osalejat.

Registreerimine
Kursusele registreerumiseks palume edastada CV ja motivatsioonikiri (pikkus kuni üks lehekülg) e-posti aadressil ajakirjanduskool@postimees.ee
Registreerimine kuni 12. septembrini 2021 või kuni kohtade täitumiseni. Ajakirjanduskooli vastuvõtmisel arvestatakse registreerimise järjekorda. See tähendab, et kui oled osalemisest huvitatud, siis pane registreerumiseks vajalikud dokumendid esimesel võimalusel teele.

Ajakirjanduskool Covid-19 piirangute ajal
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks jälgime pidevalt Eesti Vabariigi valitsuse kehtestatud nõudeid. Juhul kui ajakirjanduskooli toimumise ajal piiratakse täienduskoolituste korraldamist ja/või siseruumides kogunemisi, siis jätkame kooliga vastavalt kehtivatele piirangutele.

Lõpetamise tingimused
Ajakirjanduskooli lõpetamise tingimuseks on osalemine koolituspäevadel ja iseseisvate tööde tegemine. Kursus on võimalik lõpetada tunnistuse või tõendiga, mis väljastatakse vastavalt täiskasvanu koolituse seaduses sätestatud tingimustele.

Tunnistus väljastatakse õppijatele, kes on osalenud vähemalt 12 koolituspäeval ja sooritanud kõik iseseisvad tööd.

Tõend väljastatakse õppijatele, kes on osalenud vähemalt 12 koolituspäeval, kuid ei ole täitnud kõiki iseseisva töö ülesandeid.

Koolitajad

Priit Hõbemägi
Loe lähemalt
Mart Raudsaar
Loe lähemalt
Priit Pullerits
Loe lähemalt
Toomas Verrev
Loe lähemalt
Mart Soonik
Loe lähemalt
Erik Prozes
Loe lähemalt
Janek Mäggi
Loe lähemalt
Rasmus Kagge
Loe lähemalt
Aarne Seppel
Loe lähemalt
Dagmar Lamp
Loe lähemalt
Krista Aru
Loe lähemalt
Katrin Kern
Loe lähemalt

Priit Hõbemägi on taasiseseisvunud Eesti üks kogenumaid peatoimetajaid. Ta on olnud Eesti Ekspressi, Eesti Päevalehe ja Õhtulehe peatoimetaja. Ta oli aastaid Ekspress Grupi juhatuse meediadirektor, kus tegeles ajalehtede ning ajakirjade loomise ja juhtimisega. Ta on ajakirjanduslikult ennast täiendanud USAs, Norras, Taanis, Saksamaal jm. 2012. aastal alustas ta ajakirjanduse õpetamist Tallinna Ülikoolis ning on täna seal ajakirjanduse õppekava juhataja.

Hõbemägi on tuntud kui uute ajakirjanduslike tehnoloogiate tutvustaja, kes rõhutab sotsiaalmeedia tähtsust tänapäeva ajakirjanduses. Ta peab väga oluliseks, et ajakirjanikud oskaksid ise oma lugusid visuaalselt sotsiaalmeedias nähtavaks teha.

Käesoleval ajal töötab ta lisaks Tallinna Ülikoolis ajakirjanduse õpetamisele Eesti Ekspressi arvamustoimetajana ning juhib juba üle kümne aasta Kuku raadio kõige populaarsemat jutusaadet «Keskpäevatund». Ta on Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige.

Mart Raudsaar on tegelenud ajakirjandusega teoorias ja praktikas juba üle 20 aasta, olles õpetanud ja kirjutanud uudiseid, olemuslugusid, reportaaže ja arvamuslugusid. Ta andis esimese loengu 1998. aastal Tartu Ülikoolis, kus ta töötas ajakirjandusõppejõuna aastani 2010. Seejärel tegutses Raudsaar aasta aega Tartu Ülikooli Narva kolledžis meediasuhete lektorina. 2011–2017 osales ta ajakirjanduse õppesuuna asutamises ja õppejõutöös Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudis, lugedes paralleelselt meediateemalist kursust mõni aasta ka infotehnoloogia kolledžis.

Raudsaar kuulus taasiseseisvunud Eesti nõndanimetatud lapsajakirjanike põlvkonda, alustades praktilise ajakirjandusega ülikooliõpingute kõrvalt 1990. aastal, töötades nädalalehes Liivimaa Kuller ja Favoriit. Veel on ta töötanud reporterina nädalalehes Eesti Kirik, peatoimetanud kolm aastat ajakirja Politseileht ning kirjutanud kümmekond aastat olemuslugusid ajakirjale Saldo. Aastatel 2014–2020 oli Raudsaar ajakirja Riigikogu Toimetised peatoimetaja. Alates 2020. aasta jaanuarist asus ta ametisse Postimehe peatoimetajana ja vastutava väljaandjana. Sellelt positsioonilt liikus Raudsaar edasi juunis 2021, et asuda juhtima Sihtasutust Jaan Tõnissoni Postimehe Fond, mis on asutatud eesti rahvusteaduste ning ajakirjanikuhariduse ja –harituse toetamiseks Eestis.

Priit Pullerits töötab 1998. aastast Postimehe vanemtoimetajana ning õpetab 1991. aastast Tartu Ülikoolis ajakirjanikke. Ta on lõpetanud TÜ ajakirjanikuna aastal 1990, täiendanud end seejärel Columbia ülikooli ajakirjanduskoolis New Yorgis, stažeerinud üleilmses uudisteajakirjas Newsweek ning olnud Marylandi ülikooli ajakirjanduskolledžis Fulbrighti teadusstipendiaat. Enne Postimehega liitumist asutas ta 1993. aastal üldhuviajakirja Favoriit, mida peatoimetas aastani 1998. Temalt on ilmunud kolm ajakirjandusõpikut.

Toomas Verrev on töötanud peaaegu 20 aastat reklaamiagentuurides nii ideekirjutaja, animaatori kui loovjuhina. Lisaks on ta selle aja jooksul saanud vahetu kogemuse kliendina reklaamiagentuuridega asjade ajamisest, juhtides ettevõtete turundust Baltikumi tasemel. See on andnud talle tipptasemel ülevaate nii ideede loomisest ja teostamisest kuni nende sihtgrupini viimiseni erinevates kanalites kõige optimaalsemal viisil.

Postimehe toimetusega liitus Toomas kaks aastat tagasi, kui tema ülesanneteks sai lugude suureks mängimine ning parimate praktikate kasutamine ning juurutamine sotsiaalmeedia kanalites. Täna on Toomas Verrev Postimees Grupi loovjuht.

Mart Sooniku seminarid on pigem treeningud kui loengud. Neis vaagitakse elulisi juhtumeid, otsitakse taktikaid strateegilistele eesmärkidele ja lahendatakse aktuaalseid probleemülesandeid, kasutades praktikas kinnitust leidnud teoreetilisi mudeleid.

Seda toetab ta igapäevane konsultandikogemus ettevõttes MSMedia, mille kaudu ta uurib, analüüsib, koolitab ja nõustab kõige erinevamate murede korral. Tema kliendid on ministeeriumid, sihtasutused, erasektori organisatsioonid ja vabaühendused. Kommunikatsioonijuhina töötab ta aastast 1998, aastatel 1991–1998 oli tegev ajakirjanduses. Tallinna Ülikooli õppejõud on ta alates 2006. aastast. Teadusmagistrikraadi kaitses 2009. aastal Tartu Ülikoolis organisatsioonikommunikatsiooni valdkonnas, uurides sihtasutuste rolli ja kommunikatsiooni.

Teadusartiklites on Mart Soonik keskendunud pigem organisatsioonide suhtekapitali hindamisele, sisuturunduse mõtestamisele ja reklaami mõju uurimisele.

Erik Prozes töötab pressifotograafina 1990. aastast. Ta oli Äripäeva fotograaf ja fototoimetuse juhataja 1995–2014, Postimehe foto- ja videotoimetuse juhataja ja fotograaf alates 2015. aastast.

Õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja Eesti Kunstiakadeemias fotograafiat, mõlemad lõpetamata. Suurimaks mõjutajaks haridusteel nimetab ta World Press Photo kaheaastast seminari «Teel fototippu». On viinud läbi ajakirjandusfotograafia teemalisi seminare ja workshop'e Eesti Kunstiakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis.

Tolereerib visuaalse meedia üleküllust tänases inforuumis. Hindab kõrgelt autoripositsiooni ja fotograafilist kirjaoskust ning põhimõtet «less is more». Erik Prozes on võitnud oma fotodega auhindu üleriigilisel konkursil.

Janek Mäggi on lõpetanud 1999. aastal Tartu Ülikooli õigusinstituudi õigusteaduse erialal. Ta on töötanud 1994–1997 Äripäevas, 1997–2000 SEB Panga asepresidendina ning 2001–2002 ETVs Eurovision 2002 Internetivärava juhina ja 2008. aasta kevad- ja sügishooajal majandussaate «Miljon senti» saatejuhina.

Janek Mäggi on alates 2005. aastast Tallinna Lastehaigla toetusfondi nõukogu esimees. 5. veebruaril 2014 asutas ta Hille ja Toivo Tänavsuuga SA Hille Tänavsuu Vähiravifondi «Kingitud Elu».

9. jaanuaril 2018 asutas ta Indrek Laulu, Väino Kaldoja ja Urmas Viilmaga SA EELK toetusfondi ning valiti fondi nõukogu aseesimeheks. Janek on ka 15. jaanuaril 2019 loodud autismifondi «Toetan erilist elu» asutaja ja nõukogu liige. Janek oli 1999. aastast 2015. aasta jaanuarini Eesti Kabeliidu president. Ta oli 2007–2017 Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) president. 7. oktoobril 2017 valiti ta Maailma Kabeföderatsiooni (FMJD) presidendiks. 2015. aasta septembrist on Janek Eesti Kunstiakadeemia kuratooriumi aseesimees. 2. maist 2018 kuni 29. aprillini 2019 oli Janek Eesti Vabariigi valitsuse liige ning riigihalduse minister. Ta on avaldanud luulekogud «Ood rõõmule» (2000) ja «Hinge pealt ära» (2009) ning on albumi «Eesti metsa lugu» (2011) luuletuste autor. Janek on dokumentaalfilmide «Viimsi saared» (2011) ja «Viies võim» (2015) stsenarist ning «Helide maa» (2016) ja «Helduse tund» (2018) kaasstsenarist. 2012 ilmus Janek Mägi ja Jüri Arraku ühisraamat «Pind ja palk». Ta on avaldanud arvamuslugusid Eesti Kirikus, Eesti Päevalehes, Delfis, Maalehes, portaalis edasi.org, Postimehes, Õhtulehes ja Äripäevas.

Rasmus Kagge alustas kommunikatsioonivaldkonnas tööd 1995. aastal ajakirjanikuna Eesti Päevalehes. 2016. aastani töötas ta ajakirjandusväljaannetes, sealhulgas Eesti Rahvusringhäälingus Vikerraadio hommikuprogrammi ja ETV saate «Pealtnägija» saatejuhina. 2011. aastal sai ta koos Mihkel Kärmasega uuriva ajakirjanduse Bonnieri preemia. On võitnud Eesti Ajalehtede Liidu preemiaid.

Aastatel 2016–2017 töötas Rasmus valitsuse kommunikatsioonibüroos meedianõunikuna. Täna töötab Rasmus kommunikatsioonibüroos Agenda PR, kus ta vastutab meediasuhete, korporatiivkommunikatsiooni ja koolituste valdkonna eest.

Aarne Seppel alustas ajakirjanduses 1996. aastal ajalehes Kultuurimaa, hiljem lisandus paar aastat Eesti Päevalehes ja 1999. aastast kümme aastat Postimehes. Aarne alustas uudistetoimetajana ja jõudis tegevtoimetaja ametini välja. 2010–2014 töötas ta riigi infosüsteemi ametis riigiportaali eesti.ee sisujuhina ja alates 2014. aasta lõpust jälle Postimehes. Esimesel perioodil Postimehes tegeles ta peamiselt paberlehega, nüüd aga veebi-Postimehega.

Aarne soov on leida heale sisule veebis parim võimalik esitus – olgu need väljavõtted, liugpildid, interaktiivsed graafikud või hoopis mõni täiesti uus lahendus. Mõnikord õnnestub see hästi, teinekord veel paremini. Seda kinnitavad mitmed erinevad auhinnad. 2018. aastal pälvis Seppel auhinna Eesti Ajalehtede Liidu parima multimeedialoo ja parima disainiga digiloo kokkupanemise eest. 2020. aastal sai Eesti Meediaettevõtete Liidu poolt sai parima multimeedia projektiga auhinnatud Postimehe «Koroonastatistika».

Aarne usub, et enamasti on kuivade andmete taga lugu, see tuleb üles leida ning arusaadavalt ja visuaalselt paeluvalt lahti kirjutada.

Dagmar Lamp on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja suhtekorralduse erialal ning Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni erialal. Ta oli üks Eesti esimesi populaarseid blogijaid, aastate jooksul on ta välja andnud kümmekond raamatut.

Dagmar on töötanud ajakirjanikuna Õhtulehes, ajakirjades Naised ja Naisteleht, kirjutanud Delfile, Eesti Ekspressile, ajakirjadele Digi ja Hello!. Viimased kuus aastat on Dagmar töötanud Postimees Grupis – kõigepealt juhtis Sõbranna portaali, seejärel aga sai kogu teemaveebide osakonda arendada ja suunata. Selle kõige kõrvalt on ta viimased neli aastat pühendunud podcast’ide maailmale ja tänavatel räägitakse, et Dagmar on Eesti podcast’ide kroonimata kuninganna.

«Naistejutud», «Eesti roimad koos Andres Anveltiga» ja «Külmavärinad» on Dagmari podcast’idest ehk kõige tuntumad, kuid kindlasti mitte ainukesed. Miks on podcast’id nii erilised? Kas tõesti igaüks võib teha podcast’i? Ja mis imelik valdkond see taskuhäälingu-asi siis ikkagi on, millesse võib sukelduda ja mitte ära tüdineda? Dagmar oskab neile ja paljudele muudele küsimustele vastuse anda.

Krista on töötanud Postimehe eelkäijas, ajalehes Edasi ja maakonnalehtedes Kärdlas, Kohta-Järvel ja Võrus. Aastatel 1993–1995 oli ta Tartus kohaliku raadiojaama Q-Raadio peatoimetaja. Ülikoolis töötatud aastatel (1981–1993) alanud uurimistööd eesti ajakirjanduse ajaloost on ta jätkanud hiljem erinevatel ametipostidel, keskendudes ajalehele Postimees ja Jaan Tõnissonile.

22. oktoobril 2010 kaitses Krista Aru Eesti Humanitaarinstituudis doktoritöö «Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886–1935) näitel». Doktoritöö põhines 2008. aastal avaldatud monograafial «Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom». Krista Aru on avaldanud raamatuid ja artikleid. Ta on Jaan Tõnissoni Seltsi juhatuses.

Katrin Kern on Tartu Ülikooli stilistika ja keeletoimetamise õppejõud, keeletoimetaja ja tõlkija. Ta on kirjutanud koos Ilona Võiguga gümnaasiumi stilistikaõpiku, koostanud keelehooldekeskusele õppematerjale ning koolitanud õpetajaid ja ajakirjanikke. Ta on keeletoimetajate liidu asutajaliige ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige.